Eesti kultuur püsib nii kaua kuni oskame hoida ja hoolida oma vaimusuurustest. Kuidas on mõjutanud meie suurmehed ja -naised Eesti rahva eneseteadvust ja mõttelaadi? Milline tähendus on Lydia Koidulal meie kultuuriloos?
Bioloog Kristjan Piirimäe analüüsib, kas inimene sünnib hea või kurjana.
Meil on kogu aeg hullupööra huvitav: ekraanid, suhtlus; viled ja kellad. Inimkonnalt on röövitud võimalus tunda igavust.
Kuidas punuda kokku oma maailm? Milliseid isiklikke maakaarte vajame rännul omaenda sisekosmoses? Mis on hingeseisundite topograafia?
Kirjanikud Leelo Tungal ja Maarja Kangro arutlevad metsa tähenduse üle -Eestis ja maailmakultuuris laiemalt.
Vahel tekib tunne, et näeme midagi erilist. Erilisi asju vaadates võib sageli ajatajugi kaduda. Me võime erilisi asju lõputult vaadata. Kust saab alguse erilise äratundmine, oskus saada lummatud?
Last väärikalt austav, kuulav, kaasav ja arvestav vanemlus ning seda toetav haridus ei ole maailmas uued nähtused, kuid 21. sajandil on need üha enam esile kerkimas.
Vanadus on inimese elukaare lahutamatu osa, nagu ka lapsepõlv, noorus ja täisiga. Vanadust ei tohi maha salata ega tühistada, vaid tuleb (nagu kõiki teisigi eluperioode) täiega läbi elada koos selle heade ja halbade külgedega.
Mis juhtub siis, kui miski on täis kasvanud? Kui vili on täis kasvanud, näiteks. Ja kus on see piir, mille puhul saadakse täiskasvanuks? Ehk ei saagi tegelikult kunagi täiskasvanuks saada, lõplikult? Aga võib-olla saab, ehkki mitte lõplikult.
Ühiskonna arengutaset võiks hinnata mitte ainult selle järgi, kuidas ta suhtub oma vanuritesse ja lastesse, vaid ka selle järgi, kuidas ta suhtub oma teismelistesse.